ITI Grupp OÜ

Peamised arvutiriskid:

Kahtlase sisuga e-mailid, mis sisaldavad viiruseid ja lehekülgi, mida ei tohi avada. Ohustavad süsteemi stabiilsust ning võivad ohustada kliendi andmete lekkimist. Lahenduseks on kasutajakoolitused ja viirusetõrje ning tulemüür.

Ootamatud tõrketeated. Iga veateate korral tuleb see läbi lugeda ning kui kasutaja ise sellele vastavalt käituda ei oska, siis kindlasti teavitada IT süsteemide administraatorit! Veateade võib anda infot näiteks katkise kõvaketta või viiruse kohta.

Vananenud jahutussüsteem. Kui arvuti on tavapärasest lärmakam, võib see olla tolmune või on ventilaatorid läbi minemas. Ülekuumenemine võib tähendada arvuti rikkiminemist, halvemal juhul põlengut ja andmete kadu.

Elektrikatkestused ja voolukõikumine. Tulemus on sisuliselt sama, mis eelmises punktis. Soovitame igale arvutile ja seadmele paigaldada UPSi.

Pealiskaudne suhtumine. Kui IT süsteemi arengusse ei süveneta, käivad asjad oma soodu ja selle abil ka teie klientide andmed.

Adminstraatori õigused. Ehk siis tavakasutajale ei tohi anda administraatori õigused, sest nende abiga teevad viirused väga palju halba ja vähekogenud kasutaja võib ekslikult installeerida halva iseloomuga tarkvara.

Lisalugemist: IT blogist

Miks kõvaketta andmemaht erineb tegelikust?
V: Sest kõvaketta tootjad arvestavad andmemahtu järgmiselt: 1 kilobait = 1000 baiti, 1 megabait = 1000 kilobaiti jne. Tegelikult 1 kilobait = 1024 baiti, 1 megabait = 1024 kilobaiti jne.

Varukoopiad ehk backup

Paljud andmed on teile kindlasti väärtuslikud. Nende korduv loomine nõuab aega ja jõupingutusi ning maksab raha. Varukoopiate tegemine ongi meetod andmetesse investeeritu kaitseks. Omades andmetest mitmeid koopiaid, pole millegi hävimine suur õnnetus ja maksma läheb see ainult kadunud andmete taastamise varukoopialt. On tähtis varukoopiaid õigel ajal ja õigesti teha. Nagu kõik muu füüsilise maailmaga seotu, riknevad ka varukoopiad varem või hiljem. Kõige töökindlamad andmekandjad on kõvakettad, mälupulgad ja mälukaardid. Tähtsamate andmete jaoks tehke mitu koopiaid erinevatele andmekandjatele. Samuti tuleb teha ka operatsioonisüsteemide varukoopiaid (e. backup) enne uuenduste paigaldamist või uue draiveri installeerimist!

Baidi eesliited informaatikas

1 B (bait) = 1 bait
1 kB (kilobait) = 1024 (210) baiti
1 MB (megabait) = 1024 kB = 1 048 576 baiti
1 GB (gigabait) = 1024 MB = 1 073 741 824 baiti
1 TB (terabait) = 1024 GB = 1 099 511 627 776 baiti
1 PB (petabait) = 1024 TB = 1 125 899 906 842 624 baiti
1 EB (eksabait) = 1024 PB = 1 152 921 504 606 846 976 baiti
1 ZB (zettabait) = 1024 EB = 1 180 591 620 717 411 303 424 baiti
1 YB (jottabait) = 1024 ZB = 1 208 925 819 614 629 174 706 176 baiti

Kohtvõrk ehk LAN (Local Area Network) on arvutivõrk, mis ühendab piiratud territooriumil asuvaid arvuteid ja võrguseadmeid. Kohtvõrgud võivad olla näiteks kodus, kontoris ja koolis. Kohtvõrku eristab laivõrgust üldjuhul suurem andmeedastuskiirus, väiksem geograafiline ulatus ning tasuliste andmesideliinide mitte vajalikkus. Samuti saavad samasse kohtvõrku ühendatud arvutid omavahel näiteks printereid ja faile jagada. Kohtvõrku eraldab üldvõrgust (internetist) tulemüür. Kohtvõrke eristatakse võrgu topoloogia, pöördumisviisi ja töökiiruse järgi.
Juhtmeta Ethernet on üks tavalisemaid ja lihtsamaid lahendusi, et end Internetiga ühendada. Selle plussiks on see, et ei ole tarvis mingeid kaableid vedada arvutite vahel vaid on vaja soetada endale ruuter. Andmeid saab edastada läbi seinade, põrandate ja muude objektide. Enamasti eelistavad seda inimesed, kes kasutavad sülearvuteid. Miinus selle juures on aga see, et kiirused ei ole nii suured kui juhtmega Ethernetil ja mida kaugemale ruuterist minna seda nõrgemat signaali see edastab. Juhtmeta Etherneti saavad kõik ennast ühendada, kellel on olemas vastav seade ja on selle raadiuses. Selle vältimiseks saab panna enda WLAN’ile (Wireless LAN) parooli, et vältida teiste inimeste ühendumist võrku.

Allikas: wikipedia.org

Kõige suurem puudus on Wi-Fi leviala piiratus. Tavalise 802.11b või 802.11g standardit toetava ruuteri funktsioneerimisraadius on 100 meetrit õues ja 50 meetrit hoones. Ja elektromagneetilist kiirgust kiirgavad seadmed, näiteks mikrolaineahi, mis on paigaldatud Wi-Fi aparaatide vahel, võivad signaali tugevust nõrgendada. Wi-Fi signaali on võimalik võimendada, lisades seadmele suurema antenni. Muu hulgas, Wi-Fi sagedusala ja kasutuspiirangud erinevates riikides on erinevad. Näiteks paljudes Euroopa riikides on lubatud veel kaks täiendavat kanalit (kokku 13 kanalit). Need on keelatud Ameerika Ühendriikides. Jaapanis on olemas veel üks kanal piirkonna ülaosas (kokku 14 kanalit). Teised riigid, nagu Hispaania, on aga keelanud madala sagedusega kanalite kasutamise. Veel üks puudus on praegu Wi-Fi seadmetes kasutatav WEP krüpteering, mis on väga kergeesti lahti muugitav ja häkkeritel on väga kerge ligi pääseda kliendi andmetele.
Lisalugemist: wikipedia.org

Server on arvutisüsteem või selles töötav tarkvara, mis pakub teatud infoteenust sellega ühenduvatele klientidele. Näiteks veebiserverist saab lugeda veebilehti, failiserver pakub failide saatmise ja vastuvõtu teenust jne. Serveri kliendiks võib olla ka teine server. Näiteks veebiserver saab kuvamiseks andmed andmebaasiserverist. Serverid võivad pakkuda oma teenuseid erinevate ühendusviiside kaudu, töötades enamasti üle Interneti.

Internetiaadress ehk universaalne ressursilokaator (ingl uniform resource locator, URL) on infotehnoloogias ühene aadress, mida kasutatakse ressursside leidmiseks ja kasutamiseks interneti kaudu. Internetiaadressi esimene osa näitab ära kasutatava protokolli (näiteks HTTP, HTTPS, FTP), sellele järgneb serveri nimi (lõppeb domeeni nimega), port mille poole pöördutakse, juhulkui ei ole tegemist protokolli vaikepordiga, alamkataloogi nimi ja failinimi. Veebisaidi kodulehe poole pöördumiseks on vaja ainult protokolli ja domeeninime (http://www.eesti.ee). Serverinime järele kirjutakse kataloogi ja/või faili nimi (http://www.eesti.ee/est/riik).

Internetiprotokoll (ingl. Internet Protocol, IP) on sideprotokoll ehk reeglistik, mida järgitakse andmepakettide saatmisel ühelt võrguseadmelt, näiteks arvutilt, teisele üle Interneti. Internetiprotokolli võib pidada Interneti alustalaks, see on protokoll, millel mistahes andmevahetus Internetis põhineb. Võrgukihi internetiprotokoll asub füüsilise kihi peal, sellest tuleneb ka tema tähtsus. Internetiprotokolli peal omakorda asuvad muuhulgas TCP, UDP ja ICMP protokoll ning neist omakorda aste kõrgemal kindlate rakenduste protokollid, sealhulgas Telnet, FTP, HTTP. Internetiprotokoll tegeleb põhiliselt pakettide edastamisega alamvõrkude vahel. Igal IP-l põhinevasse võrku ühendatud hostil on oma võrguaadress ehk IP-aadress, mis on kogu võrgu piires kordumatu. Ühel hostil võib olla ka mitu IP-aadressi. Tänapäeval on valdavalt kasutuses versioon IPv4, kuid järjest rohkem minnakse üle IPv6 kasutamisele. Internetiprotokolli kasutus ei piirdu Internetiga, vaid on tänapäeval kasutuses peaaegu kõigis kohtvõrkudes.
Allikas: wikipedia.org

Operatsioonisüsteem ehk opsüsteem (inglise keeles operating system, lühend OS) on arvuti süsteemitarkvara, mis käivitatakse arvutis alglaadimisprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. Rakendusprogrammid saadavad operatsioonisüsteemile nõudeid mitmesuguste teenuste järele läbi rakendusliideste. Kasutajad saavad vahetult suhelda opsüsteemiga madala ja rakendustaseme programmeerimisliideste kaudu ning läbi käsuinterpretaatori, kasutades selleks käsurealt ohjekeelt või graafilist kasutajaliidest. Populaarseimateks personaalarvuti operatsioonisüsteemideks on Microsoft Windows, Mac OS X ja Linux.
Allikas ja lisalugemist: wikipedia.org